Artiklid linnaosade ja paikkondade kohta

Aegna

  1. Aegna rannakaitsepatareide remont algas enne Vabadussõja puhkemist. „Postimees“. 2007. Nr. 154, 6.07. Lk. 12.
  2. Aegna täitis suvepäevadeks tuhandete meritsi saabujatega. „Postimees“. 2007. nr. 178, 3. 08. Lk.12.
  3. Saar varustas küttepuudega ka Tallinna. „Postimees“. 2007. Nr. 201, 31. 08. lk. 14.
  4. Enne Teist maailmasõda meenutas Aegna saar iseseisvat saareriiki. „Postimees“. 2007. Nr. 225, 28. 09. Lk. 17.
  5. Popile puhkesaarele viiv laev vahetus üha suurema vastu. „Postimees“. 2007. Nr. 291, 14. 12. Lk. 16-17.
  6. Vabadussõja sündmused Aegnal. „Viimsi Teataja“. 2008. Nr. 19, 25. 01. Lk. 7-8.
  7. Aegna algkoolid. “Viimsi Teataja”. 2008. Nr. 25, 25.04. Lk. 6 – 7.
  8. Aegnal on Tallinnaga kauane side. „Postimees“ 2008. Nr. 99, 28.04. Lk. 15.
  9. Seltsitegevus muutis elu Aegnal värvikamaks. “Postimees”. 2008. Nr. 177, 1.08. Lk. 10.
  10. Aegna. Tallinn 2008. 311 lk. Summary: Pg. 278-309.

Astangu

  1. Astangu lõhkeainete ehitamise loost. „Postimees“. 2006. Nr. 22, 27. 01. Lk. 15.

Bekkeri

  1. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn 1995. Lk. 113-163.
  2. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Teine täiendatud väljaanne. Tallinn 2002. Lk. 163-231.
  3. Johannes Lorupi eesrindlik klaasivabrik. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003.  Nr. 15. 23.01. Lk. 6.
  4. Kopli varustas linna kalaga. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 198. 16.10. Lk. 7.
  5. Koplis asus vana kaluriküla. “Põhja-Tallinna Sõnumid”. 2004. Nr. 1, 30.01. Lk. 4.
    В старину в Копли была рыбацная деревня . “Известия Пыхвя-Таллинна”. 2004. Nr. 1. 30. января. Ст. 4.
  6. Vene võim hävitas Kopli kalmistu. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 112, Lk. 6.
  7. Maailmanimega laulja tegi Tallinna tuntuks ka kuulsusetutel aegadel. „Postimees“. 2006. Nr. 281, 1.12. Lk. 16.
  8. Johannes Lorupi klaasivabrik. „Kodu Silmad“ Glaskeki Ehitusleht. Kevad 2008. Lk. 18-21.
  9. Kuulus saksa luuletaja kirjutas Kopli metsadest oodi. “Postimees”. 2008. Nr. 138, 13.06. Lk. 11.

Haabersti

  1. Raekojast nelja versta kaugusel Paldiski maantee ääres asus Haabersti linnamõis. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 83, 2.05. Lk. 5.
  2. Tallinna toitis kuus linnamõisa. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 223, 20.11. Lk. 7.
  3. Haabersti nimi tähendab kaeramõisa. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 62, 31.03. Lk. 13.
  4. Haabersti vallakool alustas hariduse andmist 1860. aastail. “Postimees”. 2006. Nr. 22, 27.01. Lk. 15.
  5. Haabersti vallavalitsus tegutses tubli ja säästliku peremehena. „Postimees“. 2006. Nr. 269, 17. 11. Lk. 16.

Iru

  1. Lasnamäe ajalugu. Tallinn 1998. Lk. 25, 30, 35, 42, 94, 101, 106, 110, 291, 310, 315, 352, 355, 357.
  2. 14. Iru rahvamaja valmis valel ajal. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 68, 8.04. Lk. 6.
  3. Ühest vanast unustatud koolist Lasnamäel. “Õhtuleht”. 1997. Nr. 6, 9.01. Lk. 4.
  4. Iidne Iru küla mängis Eesti kultuuriloos tähtsat rolli. “Postimees”. 2008. Nr. 144, 20.06. Lk. 15.

Juhkentali

  1. 2300-aastase tuleaseme leiukoht ja vanim puukirik asuvad kõrvuti. „Postimees“. 2006. Nr. 179, 4.08. Lk. 12.
  2. Tallinn. Aeg ja muutused. Tallinn 2006. lk. 226-233.
  3. Ravi 18 haigemaja on 222- aastane. „Postimees“ 2007. Nr. 231, 5. 19. Lk. 16.
  4. Juhkentali linnaosa sai nime suurkaupmehe suvemõisa järgi. „Postimees“. 2007. Nr. 281, 3. 12. Lk. 15.

Järve

  1. Järve asum jäi linlastele pikaks ajaks kõrvaliseks paigaks. “Postimees”. 2008. Nr, 290, 12.12. Lk. 10.

Kadaka küla vt. Mustamäe

Kadriorg

  1. Mis saab Kadrioru puhveralast? “Õhtuleht”. 1987. Nr. 163, 16.07. Lk. 2.
    Видеть перспективу. “Вечерний Таллин” 1987. Ho. 163, 16.07. Стр. 2.
  2. Kadrioru kuldajastu kohvikud ja restoranid. “Postimees”. 2005. Nr. 301, 30.12. Lk. 16.
  3. Kadrioru lossi teenijate alevikust 1896. aasta laulupeo paigaks. “Postimees”. 2006. Nr. 69, 24.03. Lk. 17.
  4. Tallinn. Aeg ja muutused. Tallinn 2006. lk. 190-207.
  5. Kadrioru populaarse supelsalongi tõusud ja mõõnad läbi aegade. “Postimees”. 2007. Nr. 33, 9. 02. Lk. 12-13.
  6. Lossiteenijate alevik kasvas tasapisi ülipopulaarseks suvituslinnaks. “Postimees”. 2007. Nr. 91, 20.04. Lk. 15.
  7. Mäekalda tänav Kadriorus hiilgab rikka kultuurilooga. “Postimees”. 2007. Nr. 108, 11. 05. Lk. 16.
  8. Poska tänava majad pakatavad kultuuriloost. “Postimees”. 2007. Nr. 267, 16. 11. Lk. 16.
  9. Kadriorgu ilmestasid supelsalongid ja villad. “Postimees”. 2008. Nr. 125, 30.05. Lk. 15.
  10. Kadrioru kiire areng tuli linnaossa trammiga. “Postimees”. 2008. Nr. 274, 24.11. Lk. 12.
  11. Jaan Poska maja Kadriorus. Jaan Poska oma ja meie ajas. Artikleid ja mälestusi. Tallinn, 2010. Lk. 430 – 445.
  12. Jalutaja teejuht. Kadriorg (kaasautor Karen Jagodin). Tallinn, 2011. 199 lk.

Kalamaja

  1. Mälestusrikas kaksiklinnajagu. “Õhtuleht”. 1985. Nr. 191-192, 21.-22.08. Lk. 2.
    О прошлом Каламая и Копли. “Вечерний Таллин”. 1985. Ho. 191-192, 21.-22.08. Стр. 2.
  2. Kalamaja noorenduskuurist. “Õhtuleht”. 1987. Nr. 51, 4.03. Lk. 2.
    Как омолодить Каламая? “Вечерний Таллин”. 1987. Ho.51, 4.03. Стр. 2.
  3. Kalamaja. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 6. Lk. 70-74.
    Summary: Kalamaja. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 6. Pg. 80.
  4. Kalamaja rootsi ajal. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 7. Lk. 74-78.
    Summary: Kalamaja during Swedish Era. “Kultuur ja Elu” 1994. Nr. 7. Pg. 80.
  5. Kalamaja 18. sajandi algusest 19. sajandi lõpuni. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 10. Lk. 70-76.
    Summary: Kalamaja from Beginning of the 18 th Century until the End of 19th Century. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 10. Pg. 80.
  6. Kalamaja 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi algul. “Kultuur ja Elu”. 1995 Nr. 1. Lk. 70-78.
    Summary: Kalamaja at the End of the 19 th and Begginning of the 20th Century. “Kultuur ja Elu” 1995. Nr. 1. Pg. 80.
  7. Vana Kalamaja tänav läbi aegade. “Hommikuleht”. 1995. Nr. 81, 8.04. 1995. Lk. 14 –15.
  8. Kalamaja 1920. aastatel. “Kultuur ja Elu”. 1995. Nr. 3. Lk. 67-74; Nr. 4. Lk. 74-78.
    Summary: Kalamaja in the 1920s. “Kultuur ja Elu”. Nr. 3. Pg. 80; Nr. 4. Pg. 80.
  9. Soo tänav on Kalamajas üks vanemaid. “Hommikuleht”. 1995. Nr. 97, 29.04. Lk. 12-13.
  10. Kalamajas on säilinud sajandialguse miljöö. Tööstuse tänav oli koduks paljudele promenantidele. “Hommikuleht”. 1995. Nr. 119, 27.03. Lk. 10.
  11. Eesti kultuuriloos olulisi isikuid Graniidi tänavalt. “Hommikuleht”. 1995. Nr. 119, 27.03. Lk. 10.
  12. Kalamaja 1930. aastatel. “Kultuur ja Elu”. 1995. Nr. 6, Lk. 69-73; Nr. 7, Lk. 75-78; Nr. 8, Lk. 74-78; Nr. 9, Lk. 75-78.
    Summary: Kalamaja in 1930s. “Kultuur ja Elu”. 1995. Nr. 6, Pg. 80; Nr. 7, Pg. 80; Nr. 8, Pg. 80; Nr. 9, Pg. 80.
  13. Kalamaja ajalugu. Tallinn 1996. 432 lk. Summary: Pg. 411-430.
  14. Kalamaja 1940. aastatel. “Kultuur ja Elu”. 1996. Nr. 1. Lk. 70 – 78; Nr. 2. Lk. 73-76.
    Summary: Kalamaja in 1940. “Kultuur ja Elu”. 1996. Nr. 1. Pg. 80; Nr. 2. Pg. 81.
  15. Ajalooline Kalamaja, Kopli ja Pelgulinn. “Õhtuleht”. 1997. Nr. 114, 21.05. Lk. 14-15.
  16. Kirjanduslik Kalamaja. “Põhja-Tallinna Sõnumid”. 2002. Nr. 1, 27.02. Lk. 4; Nr. 2, 27.03. Lk. 4; Nr. 3, 24.04. Lk. 4; Nr. 4, 29.05. Lk. 4.
    Каламая литературный . “Известия Пыхья-Таллина” 2002. No. 2. 27.02. Ст. 4; No. 3, 27.03. Ст. 4; No. 4, 24.04. Ст. 4; No. 5, 29.05. Ст. 4.
  17. Kalamaja esimene kirik ehitati 1450. “Tallinn. Eesti Päevalehe lisa”. 2002. Nr. 96. 19.09. Lk. 6.
  18. Kalarannas Patarei kandis oli sadu aastaid linnaümbruse kalurite keskus. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 102. 29.05. LK. 5.
  19. Taskunoaga vestetud kandlest kuni tiibklaverini. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 183. 25.09. Lk. 4.
  20. Artell “Rool” hoidis eestiaegsete paadiehitajate tavasid. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 218. 13.11. Lk. 6.
  21. Tallinna esimene elektrijaam saab 24. märtsil 91-aastaseks. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 56, 23.03. Lk. 4.
  22. Kopli ja Kalamaja – linna mereväravad. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 101, 26.05. Lk. 15.
  23. Suur-Patarei tänava mõju Vabadussõjale. “Postimees”. 2005. Nr. 286, 9.12. Lk. 15.
  24. Põhja-Tallinna kinodes sai peale filmide vaadata ka näitemänge. “Postimees”. 2006. Nr. 103, 5.05. Lk. 17.
  25. Mitme nimega Suva sokivabrik. “Postimees”. 2006. Nr. 127, 2.06. Lk. 17.
  26. Vana-Kalamaja koolis jäi eesti keel hoolimata uuendustest põlu alla. „Postimees“. 2006. Nr. 175, 31.07. Lk. 11.
  27. Saksa juut tahtis Tallinna lennukitehase rajada. „Postimees“. 2006. Nr. 179, 4.08. Lk. 12.
  28. Endine Noblessneri tehas elas üle palju pöördelisi ja keerukaid aegu. „Postimees“. 2006. Nr. 239, 13.10. Lk. 17.
  29. Liivi sõda räsis valusalt Kalamaja. „Postimees“. 2006. Nr. 263, 10.11. Lk. 12.
  30. Vanad interjöörid avardavad meie teadmisi minevikust. „Postimees“. 2007. Nr. 9, 12.01. Lk. 14.
  31. Jalutaja teejuht. Põhja-Tallinn. Tallinn 2006. Lk. 13-43.

Karjamaa

  1. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn 1995. Lk. 199-216.
  2. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Teine täiendatud väljaanne. Tallinn 2002. Lk. 289- 321.
  3. Hundipea sadamas tegutsesid nii salakaubitsejad kui ausad ettevõtjad. “Postimees”. 2007. Nr. 74, 30.03. Lk. 13.

Kassisaba

  1. Kassisaba asum on pikk, ulatudes Kelmikülast Uue Maailmani. „Postimees“ 2006. Nr. 185, 11.08. Lk. 12.

Kesklinn

  1. Viru väljaku ilme on sajandite jooksul aina muutunud. „Postimees“. 2006. Nr. 293, 15. 12. Lk. 14-15.
  2. Vanalinna tänavad said kivikatte, eeslinna elanikud neelasid tolmu. „Postimees“. 2006. Nr. 297, 21. 12. Lk. 14.
  3. Tallinn. Aeg ja muutused. Tallinn 2006. Lk. 154-185.
  4. Linna keskpunkti tööstuskvartal andis leiba, viina ja vormeleid. „Postimees“. 2007. Nr. 255, 2. 11. Lk. 14.

Kelmiküla

  1. Uuest hotellist ja selle lähipiirkonnast. “Õhtuleht”. 1990. Nr. 111, 18. 05. Lk. 2.
    О бородовках и косметике. “Вечерний Таллин”. 1990. Ho. 111, 18. 05. Стр. 2.
  2. Tallinn. Aeg ja muutused. Tallinn 2006. Lk. 242-245.

Kitseküla

  1. Kuidas mõisast sai aiand. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 132, 15.07. Lk. 4.
  2. Liivi sõda meenutab kolm sammast. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 14, 22.01. Lk. 4.

Kivisilla

  1. Jaani seegil aitasid elus püsida mitmed külad, jahuveski ja kõrts. “Postimees”. 2007. Nr. 29, 5.02. Lk. 15.
  2. Kivisilla eeslinn kujunes tähtsaks kultuuripaigaks. „Postimees“. 2008. Nr. 35, 12. 02. Lk. 13.

Kompasna

  1. Vana Kompasna linnaosa algasukad olid tatarlased. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 233, 4. 12. Lk. 4.
  2. Lindpriide Kompasna hävis märtsipommitamises 1944. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 34, 19.02. Lk. 4.
  3. Praeguse city varasemad elanikud torkasid silma vabameelsusega. „Postimees“. 2007. Nr. 297, 21. 12. Lk. 14.

Kopli poolsaar (vaata ka Bekkeri, Karjamaa, Neeme, Paljassaare, Pelgurand, Sitsi, Vene-Balti)

  1. Mälestusrikas kaksiklinnajagu. “Õhtuleht”. 1985. Nr. 191-192, 21.-22.08. Lk. 2.
    О прошлом Каламая и Копли. “Вечерний Таллин”. 1985. Ho. 191-192, 21.-22.08. Стр. 2.
  2. Mis nad tegid Kopliga ? “Eesti Ekspress”. 1991. Nr. 4, 1.02. Lk. 11.
  3. Kopli on ajaloorikas paik. (1-16). “Õhtuleht”. 1991. Nr. 156-161, 163-173, 6., 8., 9., 10., 11., 12., 15., 16., 17., 18., 19., 22., 23., 24., 25. ja 26.07. Lk. 2.
  4. Täpsustusi Kopli loole. “Õhtuleht”. 1991. Nr. 238, 11.10. Lk. 2.
  5. Kopli linnajaost 1930-ndatel aastatel. Vana Tallinn II (VI). Tallinn 1992. Lk. 102-115.
    Zusammenfassung: Über den Stadtteil Kopli in den 1930-er Jahren. Vana Tallinn II (VI). Tallinn 1992. S. 116-117.
  6. A/s “Kopli Kinnisvarad”. Vana Tallinn. III (VII). Tallinn 1993. Lk. 92 – 101.
    Zusammenfassung: A/G “Kopli Kinnisvarad”. Vana Tallinn III (VII). Tallinn 1993. S. 102.
  7. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn 1995. 320 lk.
    Summary: Pg. 308-319.
  8. Ajalooline Kalamaja, Kopli ja Pelgulinn. “Õhtuleht”. 1997. Nr. 114, 21.05. Lk. 14-15.
  9. Keskaegne Kopli. (1) “Põhja-Tallinna Seltsi Sõnumid”. 2001. Nr. 2. 19.12. Lk. 4.
    Средневековый Копли (1). “Известия Общества Пыхья-Таллина”. 2001. No. 2. 19.12. Ст. 4.
  10. Keskaegne Kopli. (2) “Põhja-Tallinna Seltsi Sõnumid”. 2002. Nr. 1. 23.01. Lk. 4.
    Средневековый Копли (2). “Известия Общества Пыхья-Таллина”. 2002. No. 1. 23.01. Ст. 4.
  11. Kopli ja Kalamaja – linna mereväravad. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 101, 26.05. Lk. 15.
  12. Põhja-Tallinna kinodes sai peale filmide vaadata ka näitemänge. “Postimees”. 2006. Nr. 103, 5.05. Lk. 17.
  13. Jalutaja teejuht. Põhja-Tallinn. Tallinn 2006. Lk. 47-81.
  14. Enamik Kopli politaeinikest liikus tänaval. „Postimees“. 2007. Nr. 190, 17.08. Lk. 11.
  15. Kopli koolid kujundasid Kopli nägu. „Postimees“. 2007. Nr. 237, 12. 10. Lk. 12.

Kuristiku

  1. Lasnamäe ajalugu. Tallinn 1998, Lk. 17, 106, 158, 243-250, 302, 346, 349, 353, 355, 357.
  2. Mustakivi asutati juba Homerose ajal. “Tallinn. Eesti Päevalehe lisa”. 2002. Nr. 101, 26. 09. Lk. 6.
  3. Eesti ajal lõigati Kuristiku külas turvast, murti paasi, valmistati Nehatu luudasid. “Tallinn. Eesti Päevalehe lisa”. 2002. Nr. 116, 17.10. Lk. 6.
  4. Pisikesest kooliüritusest kasvas välja Lasnamäe laulupeo tava. “Postimees”. 2006. Nr. 121, 26.05. Lk. 17.

Laiaküla

  1. Kloostrimetsa teel tegutses ligi pool sajandit Kalevi Auto-Motoklubi. „Postimees“. 2008. Nr. 13. 07. Lk. 13.

Lasnamäe (vaata ka Iru, Kuristiku, Priisle, Sikupilli, Sõjamäe, Väo, Ülemiste)

  1. Lasnamäe ajaloost. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 4. Lk. 68-78.
    Summary: An Excursion to Lasnamäe. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 4. Pg. 79.
  2. Lasnamäe vanematest kohanimedest. “Õhtuleht”. 1997. Nr. 22, 28.01. Lk. 20.
  3. Lasnamäe ajalugu. Tallinn 1998. 528 lk.
    Summary: Pg. 498-526.
  4. 1941. aasta Lasnamäel. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 162, 27.08. Lk. 4; Nr. 163, 28.08. Lk. 4.
  5. Lasnamäelt sai alguse nii Eesti põllumajandus kui ka jalgpall. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 201, 30.09. Lk. 14.
  6. Lasnamäe majakad 200-aastased. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 243, 18.12. Lk. 7.
  7. Tondi raba kandis tiirutasid vanasti esimesed Eesti kaitseväe lennukid. “Postimees”. 2006. Nr. 115, 19.05. Lk. 17.
  8. Lasnamäe keskus kerkib kunagi Joldia meres olnud laguuni kohale. „Postimees“. 2006. Nr. 221, 22.09. Lk. 16.
  9. Punavägi tõi linna trööstitu miljöö. „Postimees“. 2006. Nr. 251, 27.10. Lk. 12.
  10. Venelaste ehitustest said peagi rusuhunnikud. “Postimees”. 2007. Nr. 143, 21. 06. Lk. 15.
  11. Meeleheitel inimesed ootasid Lasnamäe veerul valget laeva. „Postimees“. 2007. Nr. 147, 29.06. Lk. 11.
  12. Võitlus ülekaaluka vaenlasega puudutas valusalt igat Eesti peret. „Postimees“. 2008. Nr. 58, 10. 03. Lk. 10.
  13. Lasnamäe paepinnal sündis Eesti jalgpall ja õitses seltsielu. “Postimees”. 2008. Nr. 218, 19.09. Lk. 10.
  14. Peterburi maantee kohal asus vaikne Suur-Raevalla tänav. “Postimees”. 2008. Nr. 295, 18.12. Lk. 11.

Lepiku

  1. Lepiku küla. “Pirita”. 2005. Nr. 12, 1.10. Lk. 6.
  2. Tuiskliivase maaga Lepiku küla. „Postimees“. 2008. Nr. 14, 18. 01. Lk. 15.
  3. President Päts tundis oma Kloostrimetsa talus iga puud. “Postimees”. 2008. Nr. 153, 4.07. Lk. 11.
  4. Jalutaja teejuht. Pirita. Tallinn 2008. Lk. 132-133.

Lilleküla

  1. Lilleküla ajaloost. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 3. Lk. 54-61.
    Summary: Lilleküla. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 3. Pg. 80.
  2. Sõjavangilaager nr. 286 3. osakond. (1) “Kristiine Leht”. 2001. Nr. 4, 19.12. Lk. 7.
  3. Sõjavangilaager nr. 286 3. osakond. (2 ja 3) “Kristiine Leht”. 2002. Nr. 1. Jaanuar. Lk. 7; Nr. 2. Veebruar. Lk. 7.
  4. Lilleküla majaomanikud 1930. aastate lõpus. “Kristiine Leht”. 2002. Nr. 3. Märts. Lk. 7.
  5. Lilleküla aiad. “Kristiine Leht”. 2002. Nr. 4. Aprill. Lk. 7; Nr. 5. Mai. Lk. 7; Nr. 6. Juuni. Lk. 7; Nr. 7 Juuli. Lk. 7. Nr. 9. Sept. Lk. 7.
  6. Pooled suuremad aiamaad on asunud Lillekülas. “Kristiine Leht”. 2002. Nr. 10, 28.09. Lk. 7; Nr. 11. 16.10. Lk. 7.
  7. Rootsiaegne Lilleküla. “Kristiine Leht”. 2003. Nr. 1, 25.01. Lk. 7; Nr. 3, 28.02. Lk. 7.
    Лиллекюла времен шведского владычества. “Kristiine Leht”. 2003. Nr. 4. 28.03. Lk. 3.
  8. Löwenruh – ohtrate veesilmade ja uhke lõvikujuga oaas keset linna. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 49, 13.03. Lk. 5.
  9. Valutehas Pioneer tegi pliite. “Kristiine Leht”. 2003. Nr. 4, 28.03. Lk. 7.
  10. Löwenruh pargis kasvatati vanasti kalu. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 92, 15.05. Lk. 5.
  11. Otto Kramer ja tema aiand Keemia tänaval. “Kristiine Leht”. 2003. Nr. 8, 25.07. Lk. 7.
  12. Sõjajärgsete aastate artellid Lillekülas. “Kristiine Leht”. 2003. Nr. 10, 19.09. Lk. 7; Nr. 13, 19.12. Lk. 7.
  13. Kristiine kannab kuninganna nime. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 20, 30.01. Lk. 14.
  14. Lilleküla murrangulised 1920. aastad. “Kristiine Leht”. 2004. Nr. 1. Jaanuar. Lk. 7; Nr. 2. Veebruar. Lk. 7;
  15. Lilleküla – vesisele maatükile kerkinud elurajoon. “Postimees”. 2006. Nr. 6, 9.01. Lk. 15.
  16. Endla tänava laagris peeti saksa, austria ja ungari sõjavange. “Postimees”. 2006. Nr. 10, 13.01. Lk. 12.
  17. Vangilaagris lokkasid joomine ja vargused. “Postimees”. 2006. Nr. 40, 17.02. Lk. 15.
  18. Suvemõis konserveeris kilusid. “Postimees”. 2006. Nr. 155, 7.07. Lk. 13.
  19. Lillekülas laiusid kaks põlvkonda tagasi heinamaad ja juurikaaiad. „Postimees“. 2006. Nr. 233, 6.10. Lk. 14.
  20. Lilleküla kattis tallinlaste toidulauda. „Postimees“. 2007. Nr. 222, 25.09. Lk. 14.
  21. Löwenruh’ suvemõisas sai lustida, tervist parandada ja kala mekkida. “Postimees”. 2008. Nr. 171, 25.07. Lk. 12.
  22. Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted. “Postimees”. 2008. Nr. 200, 29.08. Lk. 7.
  23. Löwenruh’ pargis käis läbi sajandite vilgas tegevus. “Postimees”. 2008. Nr. , 7.11. Lk.
  24. Kilde varsti ilmuvast Lilleküla ajalooraamatust. “Kristiine Leht”. Nr. 6, 22. 10. Lk. 4.
  25. Lilleküla ajalugu 1940. aastani. Tallinn, 2011. 344 lk.
  26. Löwenruh park läbi sajandite. Kristiine Leht. 2012. Nr. 7, 17. 08. Lk. 2 – 3.
    Парк Лёвенрух на протяжении веков. Kristiine Leht. Издание на русском языке. 2012. Nr. 7, 17. 08. стр. 2 -3.

Maarjamäe

  1. Jalutaja teejuht. Pirita. Tallinn 2008. Lk. 13-31.

Merivälja

  1. Jalutaja teejuht. Pirita. Tallinn 2008. Lk. 145-156.

Mustamäe

  1. Kadaka külast Mustamäeni. “Mustamäe”. 2002. Nr. 10. Sept. Lk. 2; Nr. 12. Nov. Lk. 2; 2003. Nr. 6. Mai. Lk. 3; Nr. 7. Juuni. Lk. 2; Nr. 8 Juuli. Lk. 4; Nr. 10. Okt. Lk. 2; Nr. 11. Nov, Lk.3.
    От деревни Кадака к Мустамяэ. “Mustamäe”. 2002. Nr. 10. Sept. Lk. 2; Nr. 12. Nov. Lk. 2; 2003. Nr. 6. Mai. Lk. 6; Nr. 7. Juuni. Lk. 2; Nr. 8. Juuli. Lk. 4; Nr. 10. Okt. Lk. 2; Nr. 11. Nov. Lk. 3.
  2. Andermannid, Jaakmannid ja Järvanid on pärit Kadaka külast. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 117, 19.06. Lk. 5.
  3. TPI filmiklubi tõi infovaesesse ühiskonda värskeid tuuli. “Mustamäe”. 2004. Nr. 1. Jaanuar. Lk. 2.
    Киноклуб ТПИ принес свежий ветер в закрытое общество. “Mustamäe”. 2004. N. 1. Jaanuar. Стр. 2.
  4. Väike ekskursioon Mustamäe endiste ojade juurde. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 9, 15.01. Lk. 6.
  5. Üleminek turumajandusele Kadaka külas. “Mustamäe”. 2004. Nr. 2. Veebruar. Lk. 2; Nr. 3. Märts. Lk. 2.
    Переход на рыногную экономику в деревне Кадака. “Mustamäe”. 2004. Nr. 2. Veebruar. Lk. 2; Nr. 3. Märts. Lk. 2.
  6. Kadaka küla elab Mustamäel edasi. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 37, 25.02. Lk. 14-15.
  7. Mustamäe uuslinn ehitati Kadaka kolhoosi asemele. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 124, 1.07. Lk. 4.
  8. Mustamäe oli talupoegadest piirivahtide elupaigaks. “Postimees”. 2005. Nr. 292, 6. 12. Lk. 13.
  9. Kuidas Mustamäe nime sai? “Postimees”. 2005. Nr. 292, 16.12. Lk. 13.
  10. Mustamäe kujunes külateedest. “Postimees”. 2006. Nr. 139, 16.06. Lk. 15.
  11. Mustamäe haigla kohal oli vanglahospidal. „Postimees“. 2006. Nr. 167, 21.07. Lk. 11.
  12. Kadaka aiand kasvatas kurki ja tomatit. „Postimees“ 2006. Nr. 266, 14. 11. Lk. 14.

Mustjõe

  1. Ekskursioon iidsesse Mustjõe asumisse. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 78, 24.04. Lk. 4.
  2. Mustjõe mäletab kõrtse ja supelmaju. “Postimees”. 2008. Nr. 205, 5.09. Lk. 8.

Mäeküla

  1. Mäe kõrts Paldiski maantee ääres. „Postimees“. 2005. Nr. 280, 2.12. Lk. 15.

Mähe

  1. Mähe küla. “Pirita Leht”. 2006. Nr. 1, Lk.
  2. Linnaäärne suitsutaredega kolgas arenes hinnatud suvituskohaks. “Postimees”. 2006. Nr. 98, 28.04. Lk. 17.
  3. Mere lähedus tõi Mähele suvitajaid ja lubas kohalikele tulusat maaäri. „Postimees“. 2007. Nr. 249, 26. 10. Lk. 15.
  4. Jalutaja teejuht. Pirita. Tallinn 2008. Lk. 138-145.

Neeme s.h. Telliskopli mõisa ja Kalevi pataljoni maa-ala

  1. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn 1995. Lk. 217-232.
  2. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Teine täiendatud väljaanne. Tallinn 2002. Lk. 322-360.
  3. Neeme aiand. “Põhja-Tallinna Sõnumid”. 2003. Nr. 2. 19.02. Lk. 4.
  4. Neeme kvartali panid püsti asukad ise. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 30, 13.02. Lk. 4.
  5. Legendaarses Kalevi pataljonis olid tähtsad ka sport ja seltsielu. “Postimees”. 2006. Nr. 133, 9. 06. Lk. 15.
  6. Killuke Nõmme-taolist miljööd Koplis Neeme tänaval. “Postimees”. 2008. Nr. 120, 23.05. Lk. 13.

Nõmme

  1. Nõmme – raudteepeatus 7. verstal. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 76, 28.04. Lk. 14.
  2. 1936. aastal avatud Nõmme ujula ärkab pärast noorenduskuuri taas ellu. „Postimees“. 2006. Nr. 209, 8.09. Lk. 12.

Paljassaare

  1. Kahest saarest sündinud poolsaar. Paljassaare minevikust. “Kultuur ja Elu”. 1993. Nr. 4. Lk. 50-57.
    Summary: A. Peninsula Made of Two Islands. From the History of Paljassaare. “Kultuur ja Elu”. 1993. Nr. 4. Pg. 80.
  2. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn 1995. Lk. 199-216.
  3. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Teine täiendatud väljaanne. Tallinn 2002. Lk. 289- 321.
  4. Lummavale ja salapärasele Paljassaarele lisas vürtsi tuntud lorilaulik. “Postimees”. 2006. Nr. 92, 21.04. Lk. 14-15.
  5. Paljassaarest sai hea pelgupaik kehvemal elujärjel inimestele. . “Postimees”. 2007. Nr. 125, 31. 05. Lk. 12.

Pelgulinn

  1. Ekskursioon Pelgulinna. “Kultuur ja Elu”. 1993. Nr. 9-10. Lk. 60-67.
    Summary: An Excursion to Pelgulinna. “Kultuur ja Elu” 1993. Nr. 9-10. Pg. 96.
  2. Pelgulinna ajaloost. Pelgulinna Ranna Heakorra ja Kaunistamise Selts. “Pelgulinn”. 1994. Nr. 12. Lk. 4-5; 1995. Nr. 1-2, 4-5. Lk. 4-5.
  3. Ajalooline Kalamaja, Kopli ja Pelgulinn. “Õhtuleht”. 1997. Nr. 114, 21.05. Lk. 14-15.
  4. Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. Tallinn 2000. 552 lk.
    Summary: Pg. 533-550.
  5. Pelgulinna ilusamad aiad Ristiku ja Heina tänaval õhkasid nostalgiast. “Tallinn. Eesti Päevalehe lisa”. 2002. Nr. 127. 1.11. Lk. 6.
  6. Paldiski maanteel asunud Karu talurahvapood oli alati avatud. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 69. 10.04. Lk. 5.
  7. Peeteli kirik ja kogudus enne pommitamist. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 154. 14.08. Lk. 4.
  8. Nurgake omaaegsest Tallinna äärelinnast. (I). “Põhja-Tallinna Sõnumid”. 2003. Nr. 8. 24.09. Lk. 4; (II)
    Старые пригороды Таллинна. (I). “Известия Пыхья-Таллина”. No. 8. 24.09.Ст.4.
  9. 80-aastane Tallinna hipodroom on ikka veel Baltimaade ainus. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 213. 6.11. Lk. 6.
  10. Pelgulinna miljöö 1930. aastate lõpus. “Põhja-Tallinna Sõnumid”. 2004. Nr. 2. 25.02. Lk. 4; Nr. 5. 26.05. Lk. 4; Nr. 6. 22.06. Lk. 4; Nr. 7. 18.08. Lk. 4; Nr. 10. 24.11. Lk. 4.
    Атмосфера Пелгулинна в конце 1930-х годов. Пыхья-Таллинна Известия. 2004. Nr. 2. 25. Февраля, ст. 4; Nr. 5. 26. мая. ст. 4; Nr. 6. 22. июня ст. 4; Nr. 7. 18. aвгуста. Ст. 4; Облик Пелгулинна в конце 1930-х. Nr. 10. 24. ноября ст. 4.
  11. Pelgulinn sai alguse raudteest. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 43, 4.03. Lk. 4.
  12. Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 87, 6.05. Lk. 5.
  13. Kolhoosituru hävitas räpakus. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 102, 27.05. Lk. 5.
  14. Supelsaksad võtsid Stroomi lehmadelt üle. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 118, 18.06. Lk. 4.
  15. Kuidas Stroomi rand esimese ühendustee sai. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 124, 1. 07. Lk. 4.
  16. Holmi pargis veetsid aega noored turnijad. “Postimees”. 2005. Nr. 268, 18.11. Lk. 14.
  17. Tallinn-Peterburi raudtee tõi Pelgulinna arengu. “Postimees”. 2005. Nr. 274, 25.11. Lk. 14.
  18. Kust sai Pelgulinn nime? “Postimees”. 2005. Nr. 274, 25. 11. Lk. 14.
  19. Peeteli kirik – ainus sõja eel rajatud kirik Tallinnas. “Postimees”. 2005. Nr. 297, 22.12. Lk 17.
  20. Segakooli asemel tegutses ühes majas tüdrukute- ja poistekool. “Postimees”. 2006. Nr. 75, 31.03. Lk. 15.
  21. Sajandialguse karmid õpitingimused. “Postimees”. 2006. Nr. 75, 31.03. Lk. 15. Põhja-Tallinna kinodes sai peale filmide vaadata ka näitemänge. “Postimees”. 2006. Nr. 103, 5.05. Lk. 17
  22. Mööblimaja taga laiusid vanasti lopsakad lille- ja köögiviljaväljad. “Postimees”. 2006. Nr. 151, 3.07. Lk. 13.
  23. Sajand tagasi köitis Pelgulinn peamiselt lihttöölisi. „Postimees“. 2006. Nr. 191, 18.08. Lk. 11.
  24. Ehitusühing Oma Kolle mõjutas sõjaeelse Pelgulinna arengut. „Postimees“. 2006. Nr. 215, 15.09. Lk. 17.
  25. Jalutaja teejuht. Põhja-Tallinn. Tallinn 2006. Lk. 82-115.
  26. Võimude käsul suletud Peeteli kirik ärkas iseseisvas Eestis uuele elule. „Postimees“. 2007. Nr. 62, 16.03. Lk. 12.
  27. Majavalitsuste ajastu tõi räämas linna. “Postimees”. 2007. Nr. 85, 13. 04. Lk. 13.
  28. Tallinna vanimad viaduktid valmisid inimpõlv tagasi. “Postimees”. 2007. Nr. 167, 20. 07. Lk. 13.
  29. Parunessi kingitusest sündinud Seevaldi haiglas käidi ajaga sammus. “Postimees”. 2007. Nr. 207, 7.09. Lk. 14.
  30. Pelgulinna haigla tööd segas ehitajate uskumatu lohakus. “Postimees”. 2007. Nr. 243, 19. 10. Lk. 14.
  31. Vaesus vajutas Pelgulinna eluolule pitseri. “Postimees”. 2008. Nr. 69. 24. 03. Lk. 10.
  32. Pelgulinn võimuvahetuse keerises. “Postimees”. 2008. Nr. 147, 27.06. Lk. 11.
  33. Ärksamad linnakodanikud lõid Stroomile puhkeranna. “Postimees”. 2008. Nr. 159, 11.07. Lk. 11.
  34. Stroomi metsa ja Paldiski maantee vahel laiusid põllud. “Postimees”. 2008. Nr. 212, . 09. Lk. 10.
  35. Kui õppimine käis külma käes tuupides. “Pealinn”. 2008. Nr. 203, 15.09. Lk. 11.
  36. Pelgulinna majanduselus andsid tooni väikeettevõtted. “Postimees”. 2008. Nr. 278, 28.11. Lk. 10.
  37. Pelgulinlaste heaolu paranes jõudsalt. “Postimees”. 2009. Nr. 6, 9. 01. Lk. 8.

Pirita p.s. vt. Kloostrimetsa, Laiaküla, Lepiku küla, Maarjamäe,
Merivälja, Mähe, Pirita-Kose, Uus-Pirita.

  1. Romantiline legend Pirita kloostri salakäikudest. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 87, 8.05. Lk. 5.
  2. Pirita praegune keskus kandis nime Marienthal. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 207, 29.10. Lk. 14.
  3. Napilt sada aastat tagasi pääses üle Pirita jõe üksnes parvega. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 238, 11.12. Lk. 6.
  4. Sõjaeelse Pirita restoranid ja kohvikud. “Pirita”. 2005. Nr. 10, 3. 09. Lk. 6.
  5. Pirita jõel tegutsesid sajandeid parvepoisid. “Postimees”. 2005. Nr. 262, 11. 11. Lk. 14.
  6. Kui hundid Pirita elanikke kimbutasid… “Postimees”. 2005. Nr. 262, 11. 11. Lk. 14.
  7. Pirita on rannalistele kirgast päikest ja suplust pakkunud üle saja aasta. “Postimees”. 2006. Nr. 161, 14.07. Lk. 12-13.
  8. Pirital tegutses hulk restorane ja populaarseid kohvikuid. “Postimees”. 2006. Nr. 161, 14.07. Lk. 13.
  9. Pirita tõusu mõjutas rahvuslik mõte. „Postimees“. 2006. Nr. 227, 29.11. Lk. 15.
  10. Tallinn. Aeg ja muutused. Tallinn 2006. Lk. 208-215.
  11. Linna inimtühjast ääremaast sai ülimainekas puhkeala. “Postimees”. 2007. Nr. 132, 8. 06. Lk. 13.
  12. Pirita hälliks on 600-aastane klooster. “Postimees”. 2007. Nr. 138, 15.06. Lk. 15.
  13. Pirital ehitati muuli ja süvendati jõesuud ligi poole sajandi kestel. „Postimees“. 2007. Nr. 173. 27. 07. Lk. 12.
  14. Pirita ajalugu rikastavad endised kalmistud ja kabelid. “Postimees”. 2008. Nr. 111, 13.05. Lk. 15.
  15. Jalutaja teejuht. Pirita. Tallinn 2008. Lk. 11, 69-113.

Pirita-Kose

  1. Pirita-Kose asukad hindasid eraldatust kõrgelt. “Eesti Päevaleht”. 2004. Nr. 155, 8.07. Lk. 11.
  2. Pirita-Kose varasemast ajaloost. “Pirita. 2005. Nr. 13, 5. 11. Lk. 6.
  3. Tuberkuloosihaiged lapsed said tervist parandada Kose-Lükatil. “Postimees”. 2006. Nr. 63, 17.03. Lk. 17.
  4. Konstantin Pätsi rajatud koolist sai Euroopa malli õppeasutus. „Postimees“. 2008. Nr. 48, 27.02. Lk. 15.
  5. Kose suvemõisa park meenutas Eedeni aeda. “Postimees”. 2008. Nr. 165, 18.07. Lk. 10.
  6. Jalutaja teejuht. Pirita. Tallinn 2008. Lk. 32-68.

Priisle

  1. Ühest vanast unustatud koolist Lasnamäel. “Õhtuleht”. 1997. Nr. 6, 9.01. Lk. 4.
  2. Lasnamäe ajalugu. Tallinn 1998. Lk. 94, 102, 106, 158, 161, 250-253, 291, 294, 302, 310, 315, 346, 349, 352, 355, 357, 394.
  3. Kui Lasnamäel olid veel kolhoosid. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 20, 30.01. Lk. 6.
  4. Väo mõisas peeti vägevaid pidusid. „Postimees“. 2006. Nr. 256, 2.11. Lk. 16.

Sibulaküla

  1. Tuntud majaomanikud andsid tänavatele nimed. „Postimees“. 2008. Nr. 23, 29. 01. Lk. 13.

Sikupilli

  1. Lasnamäe ajalugu. Tallinn 1998. Lk. 88-89, 94-97, 105-106, 120-122, 160-180, 280-299, 306-310, 312-313, 316-321, 323-333, 373-377, 382-388, 400.
  2. Lasnamäelt saadeti Siberisse. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 97, 20.05. Lk. 6.
  3. Lasnamäel oli Eesti ilusaim kool. “Postimees”. 2006. Nr. 28, 3.02. Lk. 15.
  4. Kultuurimaja Majak ajaloosündmuste keerises. „Postimees“. 2006. Nr. 197, 25.08. Lk. 13.
  5. Sikupilli linnaosa sai alguse kitsepidajate hurtsikutest. „Postimees“. 2007. Nr. 184, 10.08. Lk. 13.

Sitsi

  1. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn 1995. Lk. 164-198.
  2. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Teine täiendatud väljaanne. Tallinn 2002. Lk. 232- 288.
  3. Puuvillavabrik tõi Koplisse ka elumajad. “Postimees”. 2006. Nr. 34, 10.02. Lk. 13.
  4. Taganevad Nõukogude väed muutsid vabriku rusuhunnikuks. “Postimees”. 2007. Nr. 50, 2. 03. Lk. 17.

Sõjamäe

  1. Sõjamäel on kavas taastada Jüriöö park. “Õhtuleht”. 1996.Nr. 89, 19. 03. Lk. 2.
  2. Lasnamäe ajalugu. Tallinn 1998. Lk. 59, 61, 153-158, 160, 186, 282.
  3. Jüriöö ülestõusust Jüriöö pargini. Eesti Kodu-uurimise ja Muinsuskaitse Seltsi Aastaraamat 2006. Tallinn 2007. Lk. 73-79.
  4. Peterburi maantee kohal asus vaikne Suur-Raevalla tänav. „Postimees“. 2008. Nr. 295, 18. 12. Lk. 11.

Süda-Tatari

  1. Süda tänavalt Hollandisse, Ameerikasse ja Türgimaale. “Õhtuleht”. 1990. Nr. 100, 4.05. Lk. 2-3.
    С улицы Сюда – в Голландию, Америку, Турцию… “Вечерний Таллин” 1990. Ho. 100, 4.05. Стр. 2-3.
  2. Tatari 21b – erandliku kultuurilooga maja Tallinna haritlaste linnaosas. “Tallinn. Eesti Päevalehe lisa”. 2002. Nr. 146. 28.11. Lk. 6; II osa. Nr. 151. 4.12. Lk. 6; III osa. Nr. 156. 12.12. Lk. 6; IV osa. Nr. 161. 19.12. Lk. 6; 2003. V osa. Nr. 5. 9.01. Lk. 6; VI osa. Nr. 10. 16.01. Lk. 6.
  3. Süda tänava puumajas tegutses teater. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 97. 22.05. Lk. 5.
  4. Spordiselts koondas tuhandeid töölisi. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 107. 5.06. Lk. 5.
  5. Jaan Kirsipuu erakool Süda tänaval hääbus rahapuudusse. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 208. 30.10. Lk. 7
  6. Kentmann Kentmanni uulitsast. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 4, 8.01. Lk. 4.
  7. Jõuka linnakodaniku elamu sada aastat tagasi. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 63, 1.04. Lk. 6.
  8. Kasvatusmuuseum aitas kooli. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 72, 15.04. Lk. 6.
  9. Agressiivsed bolševikud võtsid üle karskusseltsi Valvaja. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 92, 13.05. Lk. 6.
  10. Süda-Tatari puitasum. Haritlaste linnaosa Tallinnas. Tallinn 2004. 643 lk. Summary: Pg. 625-642.
  11. Allika tänaval tegutsesid baptistid. “Eesti Päevaleht”. 2004. Nr. 167, 22 07. Lk. 11.
  12. 14. Algkooli ihkas pääseda lapsi üle kogu Tallinna. “Eesti Päevaleht”. 2004. Nr. 232, 7.10. Lk. 11.
  13. Vanad interjöörid avardavad meie teadmisi minevikust. „Postimees“. 2007. Nr. 9, 12.01. Lk. 14.
  14. Pärnu maatee haritlaslinnaosa kaunistasid rikkalikud iluaiad. „Postimees“. 2007. Nr. 261, 9. 11 Lk. 17.
  15. Hoonestuselt oli Ahju tänav üks kaunimaid linnas. „Postimees“. 2007. Nr. 285, 7. 12. Lk. 17.
  16. Allika tänaval elasid paljudest rahvustest ja mitmel kultuurialal tegutsenud loomeinimesed. „Postimees“. 2008. Nr. 28, 4. 02. Lk. 12-13.

Tondi

  1. Tallinn. Aeg ja muutused. Tallinn 2006. Lk. 260 – 263.
  2. Iidse Tondi tänava ümbrus kasvas suurejooneliseks linnaosaks. „Postimees“ 2007. Nr. 15, 19.01. Lk. 15.
  3. Sõjavägi hoidis kasarmud laitmatult korras. “Postimees”. 2007. Nr. 21, 21.01. Lk. 14-15.
  4. Tondil oli enne kasarmute rajamist aastasadu suvemõis. “Postimees”. Nr. 213, 14. 09. Lk. 14.

Torupilli

  1. Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsist. “Postimees”. 2007. Nr. 39, 16.02. Lk. 15.
  2. Raskeveoste sõidukit kormas korra aastas linna jõulukuusk. “Postimees”. 2007. Nr. 273, 23. 11. Lk. 14-15.

Tõnismägi

  1. Tõnismägi läbi sajandite. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 1. Lk. 50-58.
    Summary: An Excursion to Tõnismäe. “Kultuur ja Elu”. 1994. Nr. 1. Pg. 80.
  2. Kirikud, kabelid ja kalmistud Tõnismäel. “Sulane”. Tallinna Kaarli koguduse infoleht. 2000. Nr. 4. Lk. 7-8.
  3. Teede ristis seisnud Tõnismäe küngas kuulus keskajal ordule. “Tallinn. Eesti Päevalehe lisa”. 2002. Nr. 136. 14.11. Lk. 6.
  4. Venelaste rünnaku vahel lõid Tõnismäe asustanud käsitöölised püsti Kaarli kiriku. “Tallinn. Eesti Päevalehe lisa”. 2002. Nr. 141. 21.11. Lk. 6.
  5. Kesklinn on Antoniuse mägi, Kassisaba, Torupilli ja Fonnenthal. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 229, 28.11. Lk. 14.
  6. Tõnismäel on alati paiknenud linnasüdamele lähim eeslinn. “Postimees”. 2008. Nr. 132, 6.06. Lk. 14-15.

Uus-Pirita

  1. Üks väike killuke Pirita minevikust. “Pirita”. 2005. Nr. 9, 13.08. Lk. 6.

Vanalinn

  1. Teatrietendused Vabaduse väljakul. “Postimees”. 2006. Nr. 143, 21.06. Lk. 15.
  2. Eesti vanim tuletõrjehoone. „Postimees“. 2006. Nr. 203, 1.09. Lk. 17.
  3. Maailmanimega laulja tegi Tallinna tuntuks ka kuulsusetutel aegadel. „Postimees“. 2006. Nr. 281, 1.12. Lk. 16.
  4. Tallinn. Aeg ja muutused. Tallinn 2006. lk. 10-149.
  5. Vanalinna tänavad said kivikatte, eeslinna elanikud neelasid tolmu. „Postimees“. 2006. Nr. 297, 21. 12. Lk. 14.
  6. Harjuoru võimlast saab nelipühilaste keskus. “Postimees”. 2007. Nr. 114, 18. 05. Lk. 16.

Vanasadam

  1. Inglise kolledžist lootis juba esimene vabariik eliiti kasvatada. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 193, 9.10. Lk. 7.
  2. Sadam kui linna arengu indikaator. “Postimees”. 2006. Nr. 51, 3.03. Lk. 14.
  3. Vallutusplaanid ajendasid Peeter I rajama Tallinna sõjasadamat. „Postimees“. 2006. Nr. 286, 8. 12. Lk. 14.
  4. Viru väljaku ilme on sajandite jooksul aina muutunud. „Postimees“. 2006. Nr. 293, 15. 12. Lk. 14-15.
  5. Ärimehed Rotermannid andsid piirkonnale omapärase näo. „Postimees“. 2006. Nr. 298, 28. 12. Lk. 15.
  6. Elekter tõi peaaegu päevavalguse. „Postimees“. 2007. Nr. 56, 9.03. Lk. 13.
  7. Kvaliteetne piiritus tõi Eestile tuntust mitmel pool maailmas. “Postimees”. 2007. Nr. 68, 23.03. Lk. 13.
  8. Eesti bussiliikluse arengut pidurdas sõda ja enamlaste hävitustöö. “Postimees”. 2007. Nr. 79, 5. 04. Lk. 13.

Veerenni

  1. Ühest väheuuritud piirkonnast Veerenni ja Magasini tänava vahel. “Postimees”. 2008. Nr. 69. 24. 03. Lk. 11.
  2. Veerenni asumi süda oli Lutheri vabrik. “Postimees”. 2008. Nr. 189, 15.08. Lk. 10.

Vene-Balti

  1. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Tallinn 1995. Lk. 13-113.
  2. Kopli. Miljöö, olustik, kultuurilugu 1918-1940. Teine täiendatud väljaanne. Tallinn 2002. Lk. 14- 162.
  3. Kopli seltsielu süda tuksus rahvamajas. “Tallinn. Eesti Päevalehe lisa”. 2002. Nr. 131. 7.11. Lk. 6.
  4. Kopli Nikolai kirik toetas sõja ajal kodust eemale kistud venelaste vaimu. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 25. 6.02. Lk. 6.
  5. Ligi sada aastat tagasi said Kopli luterlased endale kiriku. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 74. 17.04. Lk. 5.
  6. Laevatehas asutas Kopli kooli. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 77, 29.04. Lk. 6.
  7. Kopli ümbruskond enne ja pärast Tehnikaülikooli asumist Vene Balti tehase ruumidesse. 85 aastat Tallinna Tehnikaülikooli. Tallinn 2004. Lk. 30-33.
  8. Muutused Kopli miljöös laevatehase ehitamise aegu. “Postimees”. 2005. Nr. 280, 2.12. Lk. 15.
  9. Sõjajärgsesse Koplisse rajas Nõukogude võim Tehas nr. 890. “Postimees”. Nr. 16, 20.01. Lk. 17.
  10. Endise ametnike küla täitsid professorid. „Postimees“. 2006. Nr. 275, 24. 11. Lk. 14.
  11. Kopli poolsaare esiettevõte on edukas igas ilmakorra ajal. „Postimees“. Nr. 195, 24. 08. Lk. 14-15.

Viimsi

  1. Poolteist tuhat aastat tagasi kerkis merest väike Kräsuli saar. „Postimees“. 2008. Nr. 10, 14. 01, Lk. 14-15.
  2. Viimsi vallavalitsus 1922 – 2009. Viimsi vald 90. Tallinn, 2009. Lk. 223-232.
  3. Pirita lillekasvatuse näidissovhoos. Viimsi vald 90. Tallinn, 2009. Lk. 258-260.
  4. Kirovi-nimeline näidiskalurikolhoos. Viimsi vald 90. Tallinn, 2009. Lk. 261-265.

Väike-Õismäe (koos Astangu, Järve küla, Mäeküla)

  1. Mäe kõrts Paldiski maantee ääres. “Postimees”. 2005. Nr. 280, 2.12. Lk. 15.
  2. Astangu lõhkeaineladude ehitamise loost. “Postimees”. 2006. Nr. 22, 27.01. Lk. 15.
  3. Ühest vanast talust Kadaka külas. “Postimees”. 2007. Nr. 102, 4. 05. Lk. 16.

Väo

  1. Lasnamäe ajalugu. Tallinn 1998. Lk. 15-16, 19-20, 22-23, 25, 31, 34- 35, 42, 60, 86, 89, 94, 102, 106-107, 130, 158, 250, 253, 273-276, 291, 302, 315, 346, 349, 355, 357, 393-394, 425.
  2. Kui Lasnamäel olid veel kolhoosid. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2003. Nr. 20, 30.01. Lk. 6.

Ülemiste

  1. Lasnamäe ajalugu. Tallinn 1998. Lk. 26, 35-48, 52-56, 59, 61-70, 92, 94, 104-105, 114-120, 153-157, 181-199, 277-280, 367-372, 377-378, 395-400.
  2. Saatus nöökis Ülemiste vabrikut. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 49, 12. 03. Lk. 4.
  3. Tselluloosivabrik saab taas jalad alla. “Eesti Päevaleht. Tallinn”. 2004. Nr. 58, 25.03. Lk. 4.
  4. Emil Fahle ajastu Põhja- Paberi- ja Tselluloosivabrikus. “Juht & Juhtimine”. 2004. Nr. 2. Lk. 67-69.